Helmed on olnud inimajaloos märkimisväärse tähtsusega. Ekspertide sõnul on vanimad leitud helmed u 420 000 aastat vanad. Läbi aegadel on inimesed ikka kasutanud helmeid talismani, staatuse sümbolina, toetava vahendina spirituaalses praktikas ja samuti ka valuutana. Arvatakse, et palvehelmeste kasutamine sai alguse Indias ligikaudu 500 eKR levides sealt edasi Lähis-Idasse, Hiinasse, Jaapanisse ja Tiibetisse. Palvehelmeid tuntakse erinevate nimede järgi - Indias on mala (Sanskriti keeles tähendab mala vanikut või pärga), muslimitel ja Sufidel misbah, Kreeklastel on murehelmed e Kompoloi ja katolikus ja kristlikus usus roosikrants või paternoster. Palvehelmed Palvehelmed pärinevad Indiast, Hindu Veeda süsteemist, mis pidas heli pühaks. Arvati, et sanskriti keel ja selle tähestik on pärit jumalikust allikast. Veeda traditsioonis usuti, et kogu materiaalne maailm on sündinud nendest pühadest helidest ja 50 Sanskriti tähe helist. Om on universaalne heli ja sellest on alguse saanud kõik teised helid, seega ka kogu universum. Sanskriti tähestiku häälikute ja kindlate sõnade kordamist kasutati, et saavutada yoga (e ühendus) Jumalaga või kõiksusega. Budismi omaks võtnud hindud tõid malad endaga Indiast kaasa Hiinasse, Jaapanisse ja Tiibetisse. Palvehelmed muutusid väga oluliseks meditatsiooni ja vaimse arengu sihtide saavutamise vahendiks. Palvekeed, mida kasutati pühade mantrate ja helide lausumisel, täitusid pideva kasutamise tulemusel aina rohkem spirituaalse energiaga ja mõjutasid seeläbi ka positiivselt selle omaniku vaimset praktikat. Sellisest spirituaalsest praktikast sai budismis väga oluline traditsioon. Budistlikud malad on sageli tehtud Bodhi puu seemnetest. Enamik malasid on tehtud puust või seemnetest, näiteks sandlipuu ja rudraksha (lootoslille seemned) ja neid peetakse õnnetoovaks enamiku rituaalide puhul. Suurem osa maladest koosneb 108 helmest, kuid religioossetes tekstides mainitakse, et spetsiaalsete praktikate jaoks kasutatakse ka erinevate helmeste arvuga keesid. Hindu jumalanna Sarasvati on hariduse ja õppimise jumalanna ja seega kuulub tema valitsemisvaldkonda ka tähestik. Kuivõrd Sanskriti tähestik koosneb 50 tähest, siis jumalanna Sarasvati malas on 50 palvehelmest ning iga helmes tähistab ühte tähestiku tähte. Tiibeti malad on sageli tehtud ka poolvääriskividest. Türkiisi, ametüsti, lapis lazulit ja koralli kasutatakse sageli koosluses vase, nikli, hõbe, messingi ja jakiluuga nende tervendavate omaduste tõttu. Mala-helmeste valik on väga isiklik valik, aga soovitav on kasutada poolvääriskive, sest neil on kõrge energeetiline vibratsioon. Arvatakse, et korduv mantrate lugemine mõjub helmekeele positiivselt, st energeetiline laeng salvestub palvekees ja koos kordustega muutub mala aina väekamaks. Ühiskonna jõukamad liikmed ja kõrge auastmega laamad võisid endale lubada selliseid kalliskivie nagu rubiinid, mäekristall, türkiis, ahhaat, korallid, pärlid, merevaik, elevandiluu. Kivid valiti sageli nii, et nad sobiksid mõne konkreetse jumalusega. Näiteks türkiis on Rohelise Tara, punane korall või karneool Vajrayogini ja lapis lazuli Meditsiini Buddha kivid. Pühakirjades on ette nähtud ka erinevat tüüpi kivid kasutamiseks erinevatele rituaalide puhul, mille eesmärgiks võis olla näiteks millegi võimendamine, kontrollimine või kaotamine. Näiteks eluea, teadmiste või spirituaalse arengu pikendamiseks-kasvatamiseks peeti parimaks Bodhi puu või lootoseemneid, kulda, pronksi, vaske või hõbedat. Rahumeelsete rituaalide korral, mille eesmärgiks oli nt haigusest tulenevate takistuste vähendamine, soovitati kasutada kristalli, pärlmutrit, kuukivi, merekarpi või elevandiluud. Miks koosnevad malad 108 helmest? Numbril 108 on väga võimas tähendus India teaduses ja spirituaalses traditsioonis. Täpsemini öeldes on numbril 108 kogu maailma ajaloos mitmemõõtmeline tähendus. Näiteks koosneb Sanskriti tähestik 108 tähest. Veedade matemaatikud mõõtsid Päikese läbimõõtu, mis oli 108 korda suurem kui Maa läbimõõt. Maa elutsükkel peaks olema 2160 aastat = 20 x 108. Joogade traditsioonis on 108 Upanišade püha teksti, Indias on 108 püha kohta ja inimese kehal on 108 marmateraapia punkti. Tantrajooga teooria järgi on kehas 108 energiajoont, mis kõik ühinevad südametshakras. Boudhanath stuupa on üks tähtsamaid budistlike pühapaiku Nepali Katmandu oru piirkonnas. Foto: Monika Tartu. Risti- ja katolik usk ja roosikrants Kristliku ja katoliku roosikrantsi päritolu kohta võib erinevates allikates mitu erinevat lugu leida. Ühe allika järgi tehti esialgsed palvekeed roosiõitest või -lehtedest ja sellest tuli ka nimi roosikrants. Teisest allikast võib lugeda, et nime saamislooga oli seotud Sanskriti keelest pärit sõna japa (japa = kordus ladina keeles). Indias teati palvekeesid japa mala nime all. Indiaga kaubavahetuse käigus võeti Rooma impeeriumis kasutusele sõnast japa tuletatud sõna jap, mis ladina keeles tähendab roos. Kui helmed Roomas kasutusele võeti, kutsuti neid rosarium (roosiaed, ladina keeles), sest roos oli seotud Neitsi Maarjaga. Samuti mainivad allikad püha Dominicust, keda külastas Neitsi Maarja ning kes pärast seda kristlastele roosikrantsi tutvustas. Esmakordselt võeti kristlik roosikrants kasutusele Iirimaal 9. sajandil. Ametlikult hakati roosikrantsi kasutama aga alles 16. sajandil pärast seda kui kirik selle heaks kiitis. Roosikrants tavaliselt koosneb 50 või 59 helmest ja seda kasutatakse, et lugeda palveid Neitsi Maarja auks. Palvehelmeid (tavaliselt 59 kaasaegsetes roosikrantsides) kasutati abivahendina Ave Maria, Paternostri ja Gloria Patri kordamisel. Ave Maria’sid loeti kümnestes rühmades ehk dekaadides, kus iga rühma eraldas üksik helmes, millel loeti Meieisapalvet. Sellele helmekeele lisati peagi medaljon (tihti graveeritud Kristuse ja/või Maarja kujutistega), kus rippus 5 lisahelmest ja rist. 1980ndate lõpus tegi üks episkopaalne preester 33 helmest koosneva roosikrantsi, mis tähistas Jeesuse eluaastaid siin maa peal. Arvatavasti võttis budism palvekeede põhimõtte üle hinduismilt ning islam budismilt. Katoliiklaste roosikrantsid on ilmselt võetud üle islami palvehelmestest, mida nimetatakse misbaha või tasbih, sest nad muutusid populaarseks Lääne-Euroopas 13. sajandil. Palvehelmeste kasutamine kujunes välja eelmainitud usundites, kuid ei levinud edasi judaismi. Miks kanda mala e palvehelmeste keed?
Sources:
http://easternhealingarts.com/Articles/prayerbeads_tibetanmalas.html http://www.dharma-beads.net/history-prayer-beads/religious-use-beads/christianity https://www.healyourlife.com/the-meaning-and-history-of-mala-beads http://www.dharma-beads.net/history-prayer-beads/religious-use-beads/christianity https://en.wikipedia.org/wiki/108_%28number%29 http://humanityhealing.net/2011/08/mystic-meaning-of-number-108/ http://ngakma-nordzin.blogspot.com/2012/01/kathmandu.html
0 Comments
Leave a Reply. |